Elu=koostöö
„Elu võrdub koostöö, “ nii ütleb ettevõtja ja tippjuht Ville Jehe. „Elu on kogemuste ja õppetundide kogumine koos teiste inimestega.“ Lilleoru Põhikoolis on koostööl suur rõhk, sest see on inimeseks olemise osa, ilma selleta ei saa. Kooli õpilased näevad, kogevad ja õpivad koostööd igapäevaselt. See toimub õpetajate ja õpilaste vahel, õpilastel omavahel, vanemate ja koolitöötajate vahel, kooli ja Lilleoru kogukonna vahel jne kuni võõraste inimesteni, keda näiteks kutsutakse kooli külalisõpetajateks.
Inimesed on sotsiaalsed olendid ning vajavad vähemal või rohkemal määral enda kõrvale teisi inimesi kogu oma elu jooksul. Imikud ja väikelapsed vajavad palju hoolt ning armastust, tugevat ja turvalist kiindumussuhet vanematega, et nad saaksid olla täiskasvanuna enesekindlad ja õnnelikud. Teismelised soovivad tunda ühtekuuluvustunnet ja olla aktsepteeritud oma eakaaslaste poolt, et saada sõpradelt kinnitust oma arenevale identiteedile. Ka täiskasvanuna tahame olla mõistetud ja armastatud ligimeste poolt. Terve oma elu oleme suhetes teiste inimestega - peresuhetes, sõprussuhetes, paarisuhetes, töösuhetes jne. Ning silmas pidades meie kiirelt muutuva ja areneva maailma võimalusi, on meie suhtlusringkonnad kasvanud rahvusvaheliseks, multikultuurseks, nii isiklikud, kui ka töö- ja ettevõtluse alased. Hea suhe on koostöö, sest selle eelduseks on mõlema poole panus. Edukaks koostööks tuleb mõista ning arvestada erinevusi, teiste huvisid, tugevusi ja nõrkuseid.
Lilleoru Põhikooli õpetajate olulisim roll on toetada õpilaste eneseusku, õpimotivatsiooni ja koostöövalmidust. Lapsed õpivad jälgides, seega parim viis on olla neile eeskujuks. Siin saab oluliseks õpetaja tahe ja oskus lapsi õpiprotsessidesse kaasata läbi endaga koostööle suunamise. Loomulikult pööravad õpetajad suurt tähelepanu ka laste vahel toimuvale koostööle. Selleks korraldatakse palju meeskonnamänge ja grupitöid, julgustatakse lapsi üksteist õpitöös aitama ning toetatakse laste omaalgatuslikke koostööprojekte. Eluline näide - kooli esimesel õppeaastal ehitasid õpilased koos isade abiga endale metsatukka onni. Vastavalt iga lapse eripärale ja tugevusele jaotasid nad omavahel tööülesanded, üks oli tugevam saagimises, teine jälle arvutamises, igaühel oli oma roll eesmärgi saavutamisel.
Suurt rõhku pannakse õpilaste omavahelisele heatahtlikule ja hoolivale suhtumisele ja suhtlemisele ning tolerantsusele. Kui lubada igaühel olla täpselt selline nagu ta on, tingimusel, et see kedagi ei kahjusta, kaasa arvatud iseendal, on suhted, koostöö ja elu kõigi jaoks palju lihtsamad. Lilleoru Põhikoolis õpivad ja toimetavad igapäevaselt koos erinevas vanuses lapsed, isiksusedki on erinevad, rääkimata perekondadest, kust pärit ollakse. Teatud eas hakkavad lapsed nagunii ennast teistega võrdlema ning selle juures on hea oskus olla tolerantne - see on kasuks kogu eluks, sest välistab enda ja teiste üle- või alahindamisest tulenevad probleemid. „Mina ei ole parem kui sina.” Ja vastupidi.
Lapsed õpivad ka mängides ning mängul on tähtis roll koostööoskuste arendamisel. Lilleoru koolis peetakse mängimist oluliseks, eriti esimese kooliastme õppetöös. Lisaks juhitud mängudele on lastel palju ka vabamängu aega, täiesti omapead. Peter Gray kirjutab raamatus „Vabadus õppida“, et isekeskis mängides õpivad lapsed muu hulgas nägema teiste vaatenurkadest, lahendama erimeelsusi ja leidma sõpru. „Kui lapsed koos fantaasiamänge mängivad, siis teevad nad enamat kui pelgalt oma kujutlusvõime kasutamine. Nad täidavad eri rolle ja seda tehes rakendavad oma võimet käituda viisil, mida peetakse ühiskondlikult sobilikuks või mittesobilikuks. Lisaks harjutavad nad läbirääkimist. Rollide jaotumise, rekvisiitide kasutamise ning läbimängitavate stseenide sisu ja mänguviisi üle peavad kõik mängus osalejad kokkuleppele jõudma. Sotsiaalsetes mängudes harjutavad lapsed neid oskusi pidevalt. See on meeskonnatöö õppimine, loodus ise on pannud inimestesse mänguhimu, et saaksime harjutada täiskasvanueluks.“
Laste omavahelises vabas mängus tekkinud koostööd näeb Lilleoru Põhikoolis igapäevaselt. Ühel päeval pärast helikausside tutvustamise tundi jäid kausid saali. Hiljem, kui lastel oli vaba aeg, läksid kolm poissi saali kaussidega mängima. Avastamise hetkel istusid poisid keset hämarat saali maas üksteise kõrval reas, igaühe ees üks kauss, mõlemal pool poisse seisid elektriküünlad ja lapsed mängisid muusikat. Nad ainult ei etendanud muusikabändi, vaid olid loonud ka esinemise õhustiku. Teine näide: lumisel pärastlõunal läksid lapsed mäele kelgutama. Kolmest allalaskmise vahendist moodustati rong, kuhu peale mahtus 6-8 last, arutleti, kes kuhu istub, kes kust hoiab ja kes juhib. Koostööna tõugati rong libisema. Igaühel oli roll, et rong tervikuna alla jõuaks, mõnel korral see õnnestus, teisel korral jälle mitte. Kui üks tüdrukutest solvus ja eemaldus, sest ta ei saanud enda füüsilisele võimekusele sobivat kohta, siis seda pandi tähele ja peagi oli ta mängus tagasi, nii et kõik olid rahul. Mis peamine – lastele oli see ülimalt lõbus.
Lilleoru kooli eripäraks on õpilastele keskendumise, tähelepanu ja teadlikkuse õpetamine. Lapsed õpivad tundma enda sisemaailma, kuidas tunda enda sisemisi protsesse, avastada häirivate emotsioonide ja mõtete mõju ning korrigeerida neid tegevuste käigus. Vahel algab koolitund helikausi harjutusega - õpetaja palub lastel kuulata helikausi heli seni, kuni nad seda enam ei kuule. Mõnel päeval tehakse harjutusi, kus iga 50 minuti tagant märgatakse endas toimuvat, õpetaja küsib lastelt, kus on nende tähelepanu, kas on hea olla. Mõnede koolipäevade lõpus on vestlusringid, kus räägitakse kolmest asjast: Mis oli täna hästi? Need vastused on lühikesed ja konkreetsed, kuid meeldivaid hetki leiavad lapsed palju. Mis ei meeldinud? Tihti on selleks teiste ebameeldiv või solvav käitumine ja sellest julgetakse rääkida. Kolmandaks ütleb õpetaja igale lapsele midagi head, mida ta märkas, või teevad seda õpilased üksteisele. Lastele väga meeldib kuulda enda kohta häid sõnu. Koolis lähtutakse põhimõttest, et igaüks saab läbi oma sisemaailma tundmise ja tähelepanu valdamise õppida juhtima oma sisemaailma ja seeläbi mõjutada väliste olukordade kujunemist. Ehk läbi enda sisemise arengu on võimalik arendada ka oma koostööoskuseid ja sellega parandada oma suhete kvaliteeti ning see tähendab ju ka elu kvaliteeti.
Sisemine rahulolu tuleb iseenda seest - meie ise oleme oma õnne sepad. Nii sotsiaalsetena, nagu me inimestena oleme, on suhetel ja koostööl meie elus väga suur roll. See on oluline, et me oskaksime suhteid hoida ja koostööd teha ning tundub elementaarne, et selle õppimine peaks olema tugevalt integreeritud iga kooli õppekavasse. Siingi on paslik lõpetada Ville Jehe sõnadega: „Koolides antakse meile hindeid individuaalse töö eest, päris elus peale kooli hinnatakse meid aga eranditult meeskonnatöö alusel. Meeskonnatöö peaks olema hariduses olulisemal kohal.“
Liisi Lillemäe
Kasutatud materjalid:
Lilleorus toimunud Ville Jehe meistriklassi loeng „Koostöö – inimesena elamise peamine väljakutse“;
https://www.postimees.ee/3137549/ville-jehe-kaheksa-ettepanekut-haridussusteemi-muutmiseks;
Peter Gray „Vabadus õppida“;
Lilleoru Põhikooli õppekava:
