Keskendumine ja tähelepanu
Tähelepanu- ja keskendumisvõimest räägitakse tänapäeval palju ning see on teema,
mis puudutab meid kõiki. Raskusi sellega võib esineda igaühel meist, nii täiskasvanutel kui lastel. Lilleoru Põhikooli õppekava üheks eripäraks on laste tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamine, milleks kasutatakse koolipäeva jooksul erinevaid praktikaid.
mis puudutab meid kõiki. Raskusi sellega võib esineda igaühel meist, nii täiskasvanutel kui lastel. Lilleoru Põhikooli õppekava üheks eripäraks on laste tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamine, milleks kasutatakse koolipäeva jooksul erinevaid praktikaid.
Mida need mõisted aga tähendavad ning miks nad olulised on? Tähelepanu on
psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine, millel on isiku jaoks püsiv või
situatiivne tähtsus. Keskendumine tähendab mingile objektile/tegevusele tähelepanu suunamist, sellel hoidmist ja samal ajal antud olukorra pidevat teadvustatud ning terviklikku tajumist. Tahtlikult uitava tähelepanu tagasitoomine ja teadlik keskendumine on õppimise, otsuste langetamise ja iseenda sisemiste protsesside juhtimise aluseks.
Kui laps läheb kooli, on käes tõehetk, kuidas laps uues ja tähelepanu nõudvas
keskkonnas hakkama saab. Osa lapsi suudab õppetegevusse süveneda koheselt,
mõned aga ei ole veel õppinud oma tähelepanu koondama. Kui lisada juurde veel
praegune elutempo, mis on infoküllane, muutusterohke ja täis nutitehnikat, on
õppimis-, tähelepanu- ja keskendumisraskused kerged tulema. Hea uudis on see, et
neid võimeid saab arendada ning õppida!
Praktikaid, mida Lilleoru Põhikool tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamiseks
kasutab, on erinevad ja koolipäeva peale laiali jaotatud. Koolipäeva hommik algab ca 1,3 km pikkuse matkaga läbi metsa. Selle käigus saavad lapsed vaadelda ja märgata looduses toimuvat, mis nõuab tähelepanelikkust ja keskendumist. Viimane teelõik, läbi Elulille pargi, läbitakse vaikuses. Lapsed saavad maha rahuneda ja süübida oma mõtetesse. Aeg-ajalt küsib õpetaja lastelt, mis mõtteid nad endas märkavad. Selle eesmärgiks on suunata lapsi eristama ja märkama oma emotsioone ning saama teadlikuks enda sees toimuvatest erinevatest protsessidest. Matkale järgneb tervitusring, kus lapsed peavad erinevates keeltes „Tere“ ütlema. See nõuab
tähelepanu, kuna tuleb märgata, mis keeles on juba öeldud ja millal järg lapseni
jõuab.
Hommikune õppetöö klassis algab „Mindfulness“ (teadveloleku) harjutusega, kus
õpilased õpivad teadvelolekut. Selleks kasutatakse näiteks helikausi kuulamise harjutust. Lastel palutakse kuulata helikausi heli seni, kuni nad seda enam ei kuule ning sellest kätt püsti tõstes märku anda. Edasi järgneb õppetöö. Kui laste tähepanu hajub õppetöölt kõrvale, suunab õpetaja tagasi nad tegevuse juurde, milleks kasutab lauseid - „Too tähelepanu tegevuse juurde“ või „Keera oma nina ja tähelepanu õpetaja suunas“. Koolipäev lõppeb ühise vestlusringi ja lõdvestusega, vahest mängitakse ka mõni mäng, mis on mõeldud tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamiseks. Vestlusringis arutatakse läbi, mis meeldis, mis ei meeldinud ja õpetaja annab tagasisidet iga lapse kohta. Lõpetuseks tehakse õpetaja poolt juhendatud lõdvestus.
Teadliku tähelepanu ja keskendumise rakendamine on võimas vahend, mis on alus
igasugusele õppimisele, aitab märgata enda sees toimuvaid protsesse ja maailma enda ümber, lubab kogeda olemist siin ja praegu ning loob meelerahu.
Grete Garmai
Kasutatud materjal:
"Keskendumine" Kaivo Thomson, Aave Hannus,
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tähelepanu
psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine, millel on isiku jaoks püsiv või
situatiivne tähtsus. Keskendumine tähendab mingile objektile/tegevusele tähelepanu suunamist, sellel hoidmist ja samal ajal antud olukorra pidevat teadvustatud ning terviklikku tajumist. Tahtlikult uitava tähelepanu tagasitoomine ja teadlik keskendumine on õppimise, otsuste langetamise ja iseenda sisemiste protsesside juhtimise aluseks.
Kui laps läheb kooli, on käes tõehetk, kuidas laps uues ja tähelepanu nõudvas
keskkonnas hakkama saab. Osa lapsi suudab õppetegevusse süveneda koheselt,
mõned aga ei ole veel õppinud oma tähelepanu koondama. Kui lisada juurde veel
praegune elutempo, mis on infoküllane, muutusterohke ja täis nutitehnikat, on
õppimis-, tähelepanu- ja keskendumisraskused kerged tulema. Hea uudis on see, et
neid võimeid saab arendada ning õppida!
Praktikaid, mida Lilleoru Põhikool tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamiseks
kasutab, on erinevad ja koolipäeva peale laiali jaotatud. Koolipäeva hommik algab ca 1,3 km pikkuse matkaga läbi metsa. Selle käigus saavad lapsed vaadelda ja märgata looduses toimuvat, mis nõuab tähelepanelikkust ja keskendumist. Viimane teelõik, läbi Elulille pargi, läbitakse vaikuses. Lapsed saavad maha rahuneda ja süübida oma mõtetesse. Aeg-ajalt küsib õpetaja lastelt, mis mõtteid nad endas märkavad. Selle eesmärgiks on suunata lapsi eristama ja märkama oma emotsioone ning saama teadlikuks enda sees toimuvatest erinevatest protsessidest. Matkale järgneb tervitusring, kus lapsed peavad erinevates keeltes „Tere“ ütlema. See nõuab
tähelepanu, kuna tuleb märgata, mis keeles on juba öeldud ja millal järg lapseni
jõuab.
Hommikune õppetöö klassis algab „Mindfulness“ (teadveloleku) harjutusega, kus
õpilased õpivad teadvelolekut. Selleks kasutatakse näiteks helikausi kuulamise harjutust. Lastel palutakse kuulata helikausi heli seni, kuni nad seda enam ei kuule ning sellest kätt püsti tõstes märku anda. Edasi järgneb õppetöö. Kui laste tähepanu hajub õppetöölt kõrvale, suunab õpetaja tagasi nad tegevuse juurde, milleks kasutab lauseid - „Too tähelepanu tegevuse juurde“ või „Keera oma nina ja tähelepanu õpetaja suunas“. Koolipäev lõppeb ühise vestlusringi ja lõdvestusega, vahest mängitakse ka mõni mäng, mis on mõeldud tähelepanu- ja keskendumisvõime arendamiseks. Vestlusringis arutatakse läbi, mis meeldis, mis ei meeldinud ja õpetaja annab tagasisidet iga lapse kohta. Lõpetuseks tehakse õpetaja poolt juhendatud lõdvestus.
Teadliku tähelepanu ja keskendumise rakendamine on võimas vahend, mis on alus
igasugusele õppimisele, aitab märgata enda sees toimuvaid protsesse ja maailma enda ümber, lubab kogeda olemist siin ja praegu ning loob meelerahu.
Grete Garmai
Kasutatud materjal:
"Keskendumine" Kaivo Thomson, Aave Hannus,
https://et.m.wikipedia.org/wiki/Tähelepanu
