Hoolivad kaaslased on koolirõõmu aluseks!
Lilleoru Põhikoolis on suur rõhk hoolivusel. Me tahame, et koolikeskkond oleks koht, kus saaks toimetada ja areneda rõõmus, julge ja õnnelik laps ning tunneks end hästi ka õpetaja. Eduka õppimise eelduseks on vastastikune usaldus ja hirmuvaba õhkkond. Siinkohal saavad õpilased ise panustada, et kool oleks koht, kuhu saab iga päev tulla rõõmuga. Üksteisele hästi ütlemine aitab luua koolis hoolivust ja tuge täis suhteid, mis on aluseks nii edukaks õppimiseks ja arenguks.
Suhtluse kujunemine on lapse normaalse arengu oluline etapp, samuti üks peamisi ülesandeid tema hilisemaks eluks ettevalmistamiseks. Oma esimesed suhte
kogemused saavad lapsed tavaliselt perekonnast, suheldes oma vanemate, õdede ja vendadega ning lähedastega. Paljud lapsed saavad kogeda suhtlust eakaaslastega ka lasteaias. Kooli, esimesse klassi jõudes, on lastel erinevad kogemused suhtlemises ning need erinevad seinast seina. Suhtlemine on oskus nagu kõik teisedki, seda tuleb praktiseerida ja arendada.
Me kasutame sõnu igapäevaselt, sõnaga väljendame oma mõtteid ja saame aru teiste inimeste mõtetest. Sõnaga võib teha head, öeldes kaaslasele häid ja meeldivaid asju, aga sõna võib olla ka relv, mis teeb haiget. Seepärast on oluline, kuidas me ennast väljendame ja mis tundeid me teistes tekitame.
Õpetaja Jaanika Peeba sõnul õpetab üksteisele hästi ütlemine märkama igaühes midagi head, lisaks õpitakse ka komplimente vastu võtma. Mida rohkem lapsed harjutavad, seda kergemini tuleb hea märkamine. See on oluline oskus elus üldse. Lapsed on ausad ja ega nad üksteist üleliia kiida, kõik on tasakaalus. Meie koolis on komme võtta päev kokku ühise vestlusringiga, kus lapsed vaatavad päevale tagasi, meenutavad, mida uut õpiti ja mida toredat tehti. Koos leitakse, mida keegi hästi tegi ning ringis istudes öeldakse lähimale naabrile midagi head. Õpilaste lemmikuks on see, kui laps ise saab istuda ringi sees ja tema ümber istujad ütlevad talle kordamööda midagi head. Need võivad olla pisiasjad, nagu näiteks: "sa oled lahke", "sa oskad nii hästi joonistada," või hoopis suuremad: "sa oled mu parim sõber". Hea tunde saab ka hea ütleja. Tore on ju kellegi päeva paremaks teha!
Klassis, kus hoolitakse ümbritsevast ja öeldakse kaasõpilasele hästi, on õpilased
rahulolevamad, erimeelsusi esineb vähem ning need lahendatakse rahumeelsemalt, õpilased näitavad rohkem initsiatiivi osaleda ühistegevustes ja õpilased on teadlikumad oma tugevustest. Positiivsed muutused, mida hoolimine ja üksteisele hästi ütlemine esile toovad, kanduvad edasi ka igapäevaellu – koju, trenni, huviringidesse. Hoolivad kaaslased on koolirõõmu aluseks!
Kasutatud materjal:
https://www.eetika.ee/et/hea-kooli-kasiraamat-vaimne-fuusiline-opiruum-tugevalt-seotud;
https://pohikool.lilleoru.ee/oppeinfo/kooli-eripara
Grete Garmai
kogemused saavad lapsed tavaliselt perekonnast, suheldes oma vanemate, õdede ja vendadega ning lähedastega. Paljud lapsed saavad kogeda suhtlust eakaaslastega ka lasteaias. Kooli, esimesse klassi jõudes, on lastel erinevad kogemused suhtlemises ning need erinevad seinast seina. Suhtlemine on oskus nagu kõik teisedki, seda tuleb praktiseerida ja arendada.
Me kasutame sõnu igapäevaselt, sõnaga väljendame oma mõtteid ja saame aru teiste inimeste mõtetest. Sõnaga võib teha head, öeldes kaaslasele häid ja meeldivaid asju, aga sõna võib olla ka relv, mis teeb haiget. Seepärast on oluline, kuidas me ennast väljendame ja mis tundeid me teistes tekitame.
Õpetaja Jaanika Peeba sõnul õpetab üksteisele hästi ütlemine märkama igaühes midagi head, lisaks õpitakse ka komplimente vastu võtma. Mida rohkem lapsed harjutavad, seda kergemini tuleb hea märkamine. See on oluline oskus elus üldse. Lapsed on ausad ja ega nad üksteist üleliia kiida, kõik on tasakaalus. Meie koolis on komme võtta päev kokku ühise vestlusringiga, kus lapsed vaatavad päevale tagasi, meenutavad, mida uut õpiti ja mida toredat tehti. Koos leitakse, mida keegi hästi tegi ning ringis istudes öeldakse lähimale naabrile midagi head. Õpilaste lemmikuks on see, kui laps ise saab istuda ringi sees ja tema ümber istujad ütlevad talle kordamööda midagi head. Need võivad olla pisiasjad, nagu näiteks: "sa oled lahke", "sa oskad nii hästi joonistada," või hoopis suuremad: "sa oled mu parim sõber". Hea tunde saab ka hea ütleja. Tore on ju kellegi päeva paremaks teha!
Klassis, kus hoolitakse ümbritsevast ja öeldakse kaasõpilasele hästi, on õpilased
rahulolevamad, erimeelsusi esineb vähem ning need lahendatakse rahumeelsemalt, õpilased näitavad rohkem initsiatiivi osaleda ühistegevustes ja õpilased on teadlikumad oma tugevustest. Positiivsed muutused, mida hoolimine ja üksteisele hästi ütlemine esile toovad, kanduvad edasi ka igapäevaellu – koju, trenni, huviringidesse. Hoolivad kaaslased on koolirõõmu aluseks!
Kasutatud materjal:
https://www.eetika.ee/et/hea-kooli-kasiraamat-vaimne-fuusiline-opiruum-tugevalt-seotud;
https://pohikool.lilleoru.ee/oppeinfo/kooli-eripara
Grete Garmai
