Kommenteeri

Emotsioonide juhtimine

Emotsioonid ehk tunded on igapäevaelu lahutamatu koostisosa, mida tunneb nii laps kui ka täiskasvanu. Need on keerukad protsessid, mis haaravad kogu keha,
tekitades muudatusi nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja ka
käitumises. Nad võivad muutuda minut-minutilt ja päev-päevalt, sõltuvalt
situatsioonist. Headeks ja halbadeks nimetatakse tundeid selle põhjal, missuguse enesetunde nad meile põhjustavad ning kui kerge või keeruline on meil neid
kogeda. Emotsioonide tundmine on loomulik protsess, kuid kas me laseme
emotsioonidel ennast juhtida või juhime ise neid, see määrab ära meie elukvaliteedi.

Emotsioonide uurija Paul Ekmani hinnangul on olemas kuus universaalset emotsiooni, milleks on rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Neid emotsioone peetakse omaseks enamik inimestele. See, kuidas me neid tundmusi mõistame, juhime, väljendame, valitseme ja reguleerime – seda nimetatakse emotsionaalseks intelligentsuseks ehk emotsionaalseks andekuseks. See on aluseks heale õppimisvõimele, enesekindlusele, uudishimule, tahtmisele, enesekontrollile, oskusele leida seoseid, suhtlemisoskusele ja koostöövõimele. Selleks, et mõista ennast ning ümbritsevat, peame esmalt aru saama sellest, mis toimub meie endi emotsioonide maailmas, ära tundma teiste inimeste tunded ja mõlemale sobilikul moel reageerima. Kuidas seda aga lapses arendada? Selle õpetamine ei ole sugugi lihtne, sest me kõik oleme erinevad ning reageerime erinevalt sisemistele ja välistele teguritele, mis ilmnevad meie igapäevaelus.

Emotsioonide olulisus tõuseb esikohale kooliminekueas, jõudes ette lugemis- ja kirjutamisoskusest. Laps, kes ei tea, miks ja kuidas tunded tekivad, ei oska sageli oma muret õigel viisil väljendada. Tihtipeale ei pruugi laps aru saada, mida temalt nõutakse, mille peale tähelepanu võib hajuda ning lihtsam on reageerida impulsiivselt. See toob kaasa probleeme, mis väljenduvad nii käitumises kui ka õppimises. Lapsed saavad teadmised tunnete kohta enda kogemustest, teiste käitumise jälgimisest ning juhendamisest. Seetõttu on laste emotsionaalse kompetentsuse arendamine ja toetamine väga oluline juba varasest lapsepõlvest, mille käigus õpitakse tundma emotsioone ja emotsionaalset eneseregulatsiooni – kuidas on sobilik tunnetele reageerida. See annab oskuse eristada tundeid, mis meis tekivad ning võime neid reguleerida. Mõistes ja analüüsides oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida.

Tänases keerulises olukorras on laste vaimse tervise probleemid märgatavalt kasvanud. Tähelepanu fookus on suunatud nende laste aitamisele, kes on juba hädas, mis on väga vajalik. Samas kipub probleemide ennetamine ehk emotsioonide regulatsiooni oskuste õppimine, emotsionaalse intelligentsuse kujundamine Eestis üldisemalt tahaplaanile jääma. Lilleoru Põhikoolis on selliste oskuste õppimine aga igapäevane koolipäeva osa.

Meie õppetegevusse on integreeritud sisemiste protsesside tundma õppimine ja korrigeerimine. Lisaks A ja B õppimisele, pööratakse Lilleoru koolis suurt tähelepanu ka laste enesekohaste oskuste õppele. Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida oma käitumist. Õpetajate juhendamisel uurivad lapsed koolipäeva jooksul oma emotsionaalset enesetunnet, õpivad emotsioone märkama ja eristama. Lisaks saavad õpilased koolist kaasa tehnikad, kuidas ka kõige keerulisemate emotsioonidega toime tulla. Kõige selle jaoks on koolil oma programm (TMK Kooli), kuid märkamine ja tehnikate kasutamine on integreeritud tervesse koolipäeva.

Lilleoru kooli teise klassi õpilane Kuno kommenteerib: "Emotsioonidega tegelemine meeldib mulle, sest see tekitab minus hea tunde. Ma tunnen end vabana, kui halvast emotsioonist lahti lasen. Kui tuleb halb emotsioon, siis üldjuhul hingan mitu korda sisse-välja, panen halva emotsiooni õhupalli sisse ning saadan selle ära. Lisaks on meil koolis lõdvestumine. Kui sa lõdvestud, on alguses väga raske, sest tahad väga mängida. Kuid kui oled kauem selles lõdvestumises, siis vajud ära, kaod sinna ning ei märka muud."

„Enne kui alustame koolipäeva, tõuseme kõik oma toolide juures püsti ja sulgeme silmad. Me kuulame helisid, mis tulevad õuest, klassiruumist ja mida me ise teeme - hingamine, neelatamine ja südamelöögid. Pärast räägime, mida me kuulsime, rääkida võivad need, kes soovivad. Kui tunnid on läbi saanud, koguneme saali, et mänge mängida. Pärast seda moodustame ringi, kus kõik räägivad oma päevast.  Lõpetame lõdvestuse ja meditatsiooniga. Tänu nendele harjutustele olen rahulikum, oskan paremini keskenduda ja olen parem sõber oma klassikaaslastele.“ Nii kirjeldab teise klassi õpilane Siret oma kogemust.

Lapse emotsionaalse arengu toetamine ja soodustamine on äärmiselt oluline juba varasest lapse põlvest, et areneks välja teatud kompetentsus ‒ oskus mõista ja väljendada oma tundeid, aru saada teiste inimeste tundeväljendusi ja tulla toime oma  emotsioonide reguleerimisega. Emotsioonid on meile lubatud, aga sellisel kujul, et nad ei kahjustaks meid ennast ega ka teisi. Selline õpetus annab lapsele mõistmise maailma toimimisest - reeglite asemel annab põhiväärtused, oskuse olla aus iseenda ning teiste suhtes ja võime püstitada/ järgida eesmärke.

Kasutatud materjal:

https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Ekman#Emotsioonid

https://pohikool.lilleoru.ee/oppeinfo/kooli-eripara

https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus

https://parnu.postimees.ee/3239097/retk-emotsioonide-maailma

Grete Garmai

 


Lisa kommentaar

Email again: