Lastel, kes on varakult seotud muusikaga, on tugevalt arenenud tajumeel. Teadlased usuvad, et muusikaga aktiivselt tegelev või selles osalev kooliealine laps omab paremaid oskuseid lugemises ja matemaatikas, suudab kontrollida oma keha, mis arendab paremat keskendumisvõimet, ning on hea sotsialiseerumisoskuse ja kõrgema enesehinnanguga.

Muusika on olulisel kohal ka meie koolis ja mitte ainult laulutunnis. Lilleoru Põhikooli esimese klaveri annetas koolile direktriss Marika Ivandi. See klaver sai omal ajal suvisel koolivaheajal kolhoosikarjas käimise eest teenitud rahade eest ostetud. Marika sõnul soovis ta endale väga klaverit saada, sest talle meeldis ise enda laulmist saata. Nüüdseks juba väärikas eas klaverile on leitud hea kõlaga järglane, mis rikastab laste koolipäevi.

Klaver on suurt rõõmu toonud kõigile lastele, kuid erilist mõju avaldas see neljanda klassi õpilasele Henriile. Uurime Henrii emalt Kristelilt, kuidas tema poeg avastas Lilleorus klaverimängu ja millist rolli see tema elus mängib.

1. Kuidas sattus Henrii klaverimängu õppima?
   Henrii avastas klaverimängu Lilleoru Põhikoolis. Tema klassikaaslane Henry mängis koolis klaverit ja Henrii innustus sellest väga. Henry õpetas tallegi mõned lood selgeks ning sealt sai pisik alguse.
2. Mis on teie, kui vanemate, esimene tähelepanek seoses Henrii klaverimänguga?
   Henrii õpib väga kiiresti - tal on hea visuaalne mälu ning lood jäävad hästi meelde, kui keegi ette mängib ning saab seda näha. Nii omandab Henrii kiiresti uusi lugusid.
3. Mis on Henrii mõtted, kogemused, elamused, kui ta klaverit mängib/selles midagi uut õpib?
   Põneva ja hästi kõlava loo puhul võib Henrii selle ülikiiresti selgeks õppida, sest innustus on niivõrd suur. Kuna tal on hästi tore noor õpetaja, kes otsib talle häid lugusid, siis on Henriile õppimine huvitav ja ta mängib klaverit hea meelega.
4. Kas Henriil on unistusi seoses klaverimänguga?
   Unistusi tal klaverimänguga seoses ei ole, talle meeldib lihtsalt uusi lugusid õppida ja mõnikord ka teistele ette mängida.
5. Mis on Henrii lemmik pala või mida talle meeldib enim klaveril õppida?
   Enim meeldivad talle kaasaegsete pop-artistide lood, samuti hoogsad ja vahelduva karakteriga palad.
6. Kus Henrii klaverit õpib ja kui sageli? Kas peab vahel harjutamist meelde tuletama?
   Henrii harjutab klaveril mängimist nii kodus kui koolis. Klaveritunnid toimuvad 2x nädalas ja ennem tunde tuleb ikka harjutada. Vahest tuleb ikka meelde tuletada ka, aga üldiselt sujub õpe vabatahtlikult.
7. Millised on Henrii vanemate endi kogemused pillimänguga?
   Ema Kristel on õppinud klaverit seitse aastat ja lõpetanud Pärnu Muusikakooli. Isa Hindrek on õppinud pisut puhkpilli, aga pikalt pole pillimängu juurde püsima jäänud.
8. Kas ja kuidas Lilleoru Põhikool toetab/toetas Henrii klaverimänguôpet?
   Lilleorus sai Henrii muusikahuvi alguse. Kooli klaveril saab alati kätt harjutada, millega saab ka esinemiskogemust juurde. Meil on väga hea meel, et tänu Lilleoru koolile tekkis Henriil pillimänguhuvi, mis on kujunenud püsivaks õppeks.

Väga vahva on kuulda, et meie kooli teeninud klaver aitas leida Henriil tee muusikani. Kindlasti on selliseid edulugusid veel tulemas! Me soovime omalt poolt Henriile parimat edaspidistes õpingutes ning loodame ka edaspidi tema ilusat klaverimängu meie koolimajas kuulda!

Kasutatud materjal: http://www.noortegija.ee/kuidas-muusika-arendab-last/