Füüsiline areng ja eneseteenindus

Laps oskab ja suudab oma liikumist ja liigutusi valitseda. Koolis tuleb iseseisvalt saada selga nii õue- kui võimlemisriided. Laps peaks oskama iseseisvalt käsi pesta, lõunalauas ja tualetis hakkama saada. Kui kodused pakkimised esimestel koolinädalatel tehakse enamasti koos vaematega, siis koolikoti tunni lõpus kokku paneb laps iseseisvalt. See tähendab ka meeles pidamist, mis kooli kaasa sai võetud ja mis koolikotiga koju tagasi jõudma peab. Abiks on see, kui lubame lastel juba varakult oma asjade eest ise hoolt kanda. Ehk peab kodused toimetused üle vaatama, kui palju me oma laste eest ise ära teeme, kuigi nad saaksid ka ise hakkama.

Mäng ja sotsiaalsed oskused

Kooliteed alustaval lapsel võiks olla valmisolek nii täiskasvanute kui ka teiste lastega suhelda ja kaaslastega koos ühes ruumis tegutseda, pidades enamasti kinni nii kokkulepetest kui üldistest viisakusnormidest. Lapse oskavad koolieelses eas järgida reegleid ja nende täitmist, seda eriti teiste poolt.
Üheks oluliseks vajalikuks oskuseks koolis on kriitika ja õpetaja või teiste laste poolt saadud tagasisidega toimetulek. Kuna õppimine kulgeb käsikäes vigade tegemisega, siis on nendel lastel, kes oskavad koos teistega enda üle naerda, suur eelis võrreldes kriitika suhtes tundlike laste ees. Vanematena saame abiks olla, kui tunnistame oma vigu ja õpetame ka lastele, et eksimine on inimlik. Enamus kooliealisi lapsi omab tugevat empaatiavõimet ja nad suudavad teiste arvamusega arvestada, kuulata, lohutada ja abistada.

Emotsionaalne seisund ja käitumine

Üldiselt on enamus 1. klassi lapsi põnevil ja nad suudavad tunda õppimisest rõõmu. Innukad lapsed näevad endas positiivset ja suudavad väljendada oma tundeid teisi kahjustamata. Selles vanuses lapsed võiksid juba taluda emast-isast lahusolekut ja mitte niiväga muretseda üksiolemise pärast.

Tunnetustegevus (TAJU, MÄLU, MÕTLEMINE ja TÄHELEPANU)

Üheks õppimise eelduseks on lapse suutlikkus hoida oma tähelepanu vajalikul tegevusel, eelkooli eas tegutseda keskendunult vähemalt 10 min. Vanematena saama kaasa aidata, sellega, et lubame keskendunud lapsel tegutseda, ilma teda pidevalt segamata. Kui laps on väga püsimatu, saab olla talle abiks viidates poolelioleva tegevuse lõpetamisele. Mida lühem on korraldus, seda lihtsam on lapsel seda mõista. Näiteks: “Palun värvi pilt lõpuni! Pane oma mänguasjad kasti! „ jne.

Selles vanuses areneb lastel võimekus teha mitut tegevust korraga ja keskenduda mitmele eesmärgile. Nad vaatlevad ja võrdlevad esemeid ja objekte sihipäraselt ning suudavad olulisest ebaolulise eristada. Tajuvad tervikut ja asjadevahelisi seoseid, näiteks oskavad pildi järgi jutustada.

Kõne

Enamus seitsmeaastaseid lapsi on väga jutukad. Nende kõne on arenenud sellisele tasemele, et lapsest saavad aru ka teised lapsed ja võõrad täiskasvanud. Kõik häälikud peaksid selleks vanuseks olema välja kujunenud, koolilogopeedid enam häälikuseadega ei tegele. Lapsed hakkavad arutlema juba laiematel teemade ja eetiliste probleemide üle. Kõneoskuse oskaal muutub järjest tähtsamaks teadmiste omandamisel ja on aluseks lugema ja kirjutama õppimisel. Laste kõne arengule on väga kasulik igapäevane ettelugemine. See võiks olla mõnus koosolemise aeg, millest võib teha igaõhtuse traditsiooni. Lisaks fantaasia, keele ja kõne arengule, õpetame nii oma lapsele, et raamatud on väärtuslikud ja lugemine võib olla mõnus.

Mida 1. Klassis alustavalt lapselt oodatakse?
Laps, kelle areng on olnud tavapärane võiks 1. klassi astudes osata järgmist:
* Loeb ühe-kahe-silbilisi sõnu ja oskab eristada täishääliku pikkust. (E-MA VA-LAS PII-MA)
* Kirjutab joonistähtedega lühikesi ühekordsete tähtedega sõnu. (EMA TULI KOJU.)
* Tunneb arve 12ni ja oskab viie piires kirjalikult liita-lahutada ( 3+2=5).
* Võrdleb hulki (rohkem, vähem, võrdselt).
* Eristab enamkasutatavaid raha- ja mõõtühikuid, kellaaega täistundides.
* Mõistab nii laulda kui lihtsamaid rütmipille kasutada.
* Peab kinni kokkulepitud mängureeglitest.

Kõike seda silmas pidades, ei tohi ära unustada, et lapse kõige tähtsam töö on mäng. Koosmäng teiste lastega arendab last nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka sotsiaalselt.

Kui sulle tundub, et vajaksid nõu või toetust lapse arengu hindamisel, pea nõu oma rühmaõpetaja või mõne logopeedi/eripedagoogiga. Lapsed arenevad kiiresti ja õigeaegse ning professionaalse abi korral on võimalik last vajadusel kenasti järele aidata.