Õppekava materjali omandamine sõltub õpetamismeetodite valikust. Oluline on kasutada võtteid, mis äratavad ja tekitavad lastes huvi toimuva vastu. Mängimine on üks sellistest võtetest, mille abil on võimalik õppida nii, et laps ei pane tähelegi, kui juba on omandanud hulk uusi teadmisi. Lilleorus on õppeprotsess mänguline ja lapse loomulikule huvile toetuv, kus on suur rõhk koostööl ja hoolimisel. Õpetaja on laste jaoks olemas, aitab hoida tunniteema fookuses ning vajadusel suunab ja korrigeerib. Peale juhitud mängude, on lastel palju ka vabamängu, mille kaudu nad õpivad mõistma teiste vaatenurki, lahendama erimeelsusi ja leidma ka uusi sõpru. Lisaks eelpool mainitule veedavad lapsed koolipäeva jooksul vähemalt kaks tundi õues, mis toetab maailma avastamise rõõmu ja võimaldab liikuda võimalikult palju. Veel saab oma loovust rakendada meisterdamise ja joonistamise klassiruumis, keraamikas ja robootikas. Eesmärk on toetada laste loomuliku arengut :)

Mäng ja looming toetavad arengut ning suhtlemisoskust

Mängimine on laste igapäeva loomulik osa, mis on vajalik tegevus laste emotsionaalses ja füüsilises arengus. Läbi mängu valmistub laps end ette tulevaseks eluks − probleemide lahendamine, koostöö teistega, analüüsi- ja arutlusvõime ning motoorika arendamine. Kõik need elemendid aitavad kaasa aju arengule ning lasevad lapsel kasvada emotsionaalselt tasakaalukaks täiskasvanuks, kes oskab ettetulevaid olukordi hinnata ning leida neile lahendusi. Nende oskuste puudumise korral on suur oht elus hätta jääda, sest miski ei aita inimest tasakaalus hoida. Mängides arenevad ka füüsilised võimed. Võtame näiteks kasvõi pallimängu, mis arendab silmamõõtu, koordinatsiooni, taipu ning soodustab üldist liikumisaktiivsust.

Mäng on väga oluline suhtlemisvahend, mis toetab lapse psühholoogilist arengut ja annab võimaluse avastada maailma. Mängides õpib laps tegutsema koos eakaaslastega, märkama neid ning selle kaudu tekivad ka sõprussuhted. Mäng annab võimaluse erinevaid olukordi läbi proovida ja harjutada elus ettetulevaid situatsioone. Seega ei tohiks lahterdada mänge headeks ja halbadeks, kuna selle taga on konkreetne arenguvajadus, mille väljendamiseks peab võimalus olema. Erinevad loomingulised tegevused annavad aga suurepärase võimaluse eneseväljenduseks. Inimestena oleme kõik väga erinevad - kuuleme, näeme, tunneme, väljendame ning tajume lõhnu ja maitseid erinevalt. Läbi loomingu saab igaüks väljendada end omal viisil, kes liigutuste, kes puudutuste, kes värvide, materjalide ja tekstuuride kaudu. Võimalusi on lõputult.

Mäng on ettevalmistus eluks. See ei ole küll üks-ühele peegeldus igapäevaelust, kuid suures osas sooritatakse tegevusi siiski igapäevaelu toimingutest, mis aitab toetada igati laste arengut. Mänge ja loomingulisi võtteid kasutades saavad õpetajad ja lapsevanemad lastele õpetada kõike eluks vajalikku - alustades riidesse panemisest, lõpetades peast arvutamise ja sorava lugemiseni välja. Mis aga peamine, mängimine on lastele loomulik tegevus, mis toob neile rõõmu!

Kasutatud kirjandus:

https://oppimemangides.weebly.com/maumlngulisuse-teooria.html

https://opleht.ee/2014/02/klassideta-kool-ja-manguline-ope/ 

https://opleht.ee/2022/01/psuhhiaater-anne-kleinberg-mang-ja-looming-on-tervise-ja-eluroomuga-tihedalt-seotud/ https://pohikool.lilleoru.ee/blogi/koolitunnid-kivide-ja-puude-vahel-ehk-ouesope