Lilleoru koolis on käimas viies koolisügis. Mida te olete selle aja jooksul esimese klassi laste kooliga kohanemisel märganud? Milliste väljakutsetega värsked koolilapsed toime peavad tulema ja millega harjumine võtab kõige rohkem aega?

Õpetaja Merle:
Esimese klassi õpilasel on KÕIK uus ehk ta peab kohanema kõigega: uue keskkonnaga, uute kaaslastega, uue "emaga". Ta peab hakkama opereerima tohutul hulgal uute mõistetega, korralduste ja reeglitega. Raske öelda, mis on see, millega kohanemine võtab kõige rohkem aega. See sõltub palju lapse koolivalmidusest ja enese organiseerimise oskusest. Väikeses klassis on õpetajal kindlasti lihtsam lapse vajadusi ja enesetunnet rohkem märgata. Universaalne nipp õpetajale lastega töötamisel on ikka sõbralikkus koos kindlate reeglite seadmisega.
Kui laps usaldab õpetajat ja tajub, et tal on see keegi, kelle poole pöörduda ja muret kurta, siis on tal turvatunne ja kindlus koolis olemas.

Me praktiseerime koos lastega erinevaid tähelepanuharjutusi, õpime iseennast tundma, igas päevas on oma kogemuse jagamise hetked, meil on võimalus igal hetkel metsa minna ja lubada lastel iseseisvalt kunstitunniks lehti või oksi korjata. Joosta välja keset tundi vikerkaart vaatama, minna seiklusrajale hetkel, kui tundub, et klassis istumine on liiga pikaks läinud, korraldada piknik terrassil või teha avastusretk ümbruskonnas otsimaks sügislilli. Need on asjad, mis muudavad Lilleoru kooli unikaalseks ja panevad laste silmad särama.

Pered vajavad koolirütmiga kohanemisel õpetaja kiiret ja vahetut tagasisidet, et kuidas tema lapsel koolis läheb. Objektiivset teavet ja tunnet, et õpetaja ja kool toetab neid. Probleemide ilmnemisel on minu arvates väga olulised avatud dialoog ja koostöö, et laps saaks sellele võimalikult kiiresti parima lahenduse.

Teisel koolinädalal kui sõitsime bussis linna poole, küsis üks esimese klassi tüdruk minult, et kui kaua peab koolis üldse käima. Vastasin, et esialgu vähemalt 9 aastat. Mille peale ta teatas, et tahab siis kogu aja Lilleoru koolis käia.

Õpetaja Jaanika:
Iga sügis on pisut isemoodi, kuid iga 1. klassi lapse jaoks on kõik uus: klassikaaslased, õpetajad, kool ja keskkond ning ka päeva rütm on lasteaiast või kodusest elust teistsugune. Laps peab kõige uuega kohanema. Kui mõelda, et täiskasvanutele antakse 4 kuud katseaega, mille järel saab otsustada, kas töösuhe säilib või mitte, siis laste ja õpetajate ülesanne on kohaneda igal juhul. Mõnel lapsel läheb see lihtsamalt, mõnel võtab rohkem aega.
Üldiselt on värsked koolijütsid väga innukad ja põnevil. Koolilapseks olemise ja õppimise soov on suur. Kindlasti on lihtsam neil, kes on juba lasteaias käinud ja harjunud grupis tegutsema.

Kuidas teie lapsi omalt poolt toetate? On teil mingeid tähelepanekuid ja nippe mis uue keskkonna, kohustuste ja päevakavaga kergemaks harjumiseks kaasa aitavad?

Õpetaja Jaanika:
Lapsel on lihtsam kui päevakava ja tegevuse on ette teada ja tekivad rutiinid. Kui ühistest kokkulepetest peavad kinni nii kaasõpilased kui täiskasvanud.

Koolijuht Marika:
Laps tajub koheselt, kui täiskasvanu pole tema jaoks päriselt kohal. Justkui kuulab, aga tegelikult mõtleb oma mõtteid, kiirustab kuhugi. Meie õpetajad on õppinud märkama, kus on lapse tähelepanu ja aitama lapsel suunata tähelepanu just sellele, mis parasjagu on käsil.

Mida värsket kooliteed/uut kooliaastat alustav laps kõige enam vajab?

Õpetaja Merle:
Kodus peaks vähemalt alguses koos lapsega vaatama, mida ta koolikotti paneb. Mõne lapse puhul tuleb seda teha terve aasta. Kindlasti oleks hea 1. klassis alguses koos lapsega õppida, aga esimesele võimalusel lubada või suunata last iseseisvalt ülesandeid tegema ja pärast need koos üle vaadata.

Õpetaja Jaanika:
Laps vajab eelkõige rutiine, selgeid juhiseid ja kindlasti avatud ja sooja südamega õpetajat.

Mida vajavad värske kooliapse vanemad? Milline meeldetuletus või toetav sõna aitab lapse perel teda kõige paremini toetada, mõista ja mitte muretseda

Koolijuht Marika:
Vanemad vajavad oskust võtta iga päev aega lapse päriselt ära kuulamiseks, valmisolekut usaldada õpetajaid ja kooli, lihtsust, selgust, südamesoojust.

Õpetaja Jaanika:
Olenemata kooli valikust võiksid lapsevanemad olla heatahtlikult ja huvitatult meelestatud nii õppimise, õpetajate kui ka klassikaaslaste vastu. Ei tasuks kohe ära ehmatada, kui värske koolilaps on tujukam, väsinum või rohkem hajevil. Laps saab päeva jooksul väga palju uut infot.
Lapse toetamisel on abi ka kodusest kindlast päevakavast, söögi- ja magamamineku kellaaegade kinnipidamisest. Alguses poleks lisaks koolile vaja väga tugevaid muid elamusi pakkuda, õhtune aeg võiks olla pigem rahulik mängu ja pere aeg.
Kui on mure, siis pool anna ära, ehk meie koolis on õpetajad valmis muredele lahendusi otsima.